Killud köögis

Täna tabas mind kerge paanika kui kuulsin köögist hirmsat klirinat. Jess mu kallis poeg tõmbas mu uhiuue panni kaane põrandale ja loomulikult läks see puru. Jumal tänatud et lapsed terveks jäid, sest ma ise lõhkusin oma sõrmed korralikult ära. Siis helistasin oma mehekesele, et muret kurta ja kuna ma ei kuulnud mitte essugi saatsin selle kah sinna kus killud olid.

Hommik algas täna nii varakult, sest kõige pealt magasin ma sisse ja kui ma kell pool viis ärkasin ja mehele söögi valmis tegin siis kuulsin magamistoa poolt kurikuulsaid samme ja ma ei eksinud ning sealt tuli kallis pojakene, kes jäi uuesti magama alles kella kuue ajal hommikul. Viskasin siis kah pikali ja äratus tehti mulle juba kell kaheksa.

Tänane päev on üldse kuidagi uimane ja imelik. Vihastasin korralikult ühe naiivse inimese peale ja tunnen, et kuigi olen liiga vana solvumiste ja vihastamiste jaoks siis olen ikka südamest pettunud ning tunnen, et ei taha temaga enam üldse suhelda. Tegelt see tunne on juba pikemat aega, sest alati ta suudab üllatada mind mõne erilise rumalusega. 

Praegu on selline püha hetk mil lapsed magavad ja ma saan täitsa iseendaga olla. Tavaliselt ma kasutan seda aega koristamiseks aga täna on selline päev kus ei taha mitte midagi teha. Kui aus olla siis ei viitsi isegi trükkida aga sõnad tulevad kuidagi iseenesest ja ega mul muud teha polegi, sest seoses väikese tööotsaga mu kallis kaasa ööseks koju ei tule ja eks ma suts ikka igatsen ka teda. Õhtuti on ju nii mõnus olla kodus nii et sa tead su lähedal on keegi armas. Ma ei pea silmas seda, et me peaksime üksteise seljas elama vaid, teadmine, et mu mees on lähedal ja ma saan iga kell kui soovin teda lihtsalt kallistada. 

Ega ma midagi erilist täna kirjutada ei suudagi, sest mõte on laiali kuskil ning uitab mööda ridu nii kus juhtub ning ilmselt hiljem üle lugedes saan kõvasti naerda. Jep oskus iseenda üle naerda pole mul siiamaani kuskile kadunud ja ma lähengi ja naeran natuke iseenda üle.

On kerge naerda enda üle tühiseis asjus, kui ennast imetle­takse suuris. Siit ka inglaste suurepärane huumor.      A. Maurois