15. märts 2010

Tegelikkus kusagil unelma ja reaalsuse vahel...

Tššš Mammu mõtleb, aga kas ta ka tegelikult seda teeb? Vb Mammu hoopis teeb/ütleb ja siis kui tagajärjed käes siis alles mõtleb. Vb ei ole Mammul sellist mõistustki, et mõtelda. Äkki ta hoopiski teeb näo, et mõtleb samal ajal aga üritab mõtelda ja välja see kuidagi ei tule või hoopiski mõtleb ta koguaeg. Äkki ta mõtleb liiga palju ja tulemust sellest ei tule ja sellest olenevalt tekib ka tunne, et tegelikult ta ei mõtlegi vaid teeskleb, et ta mõtleb ise samal ajal meeleheitlikult üritades mõtelda ja näha välja nagu ta mõtleks? Ok ei ole tegemist mingi enese kriisiga vaid mõtlisklusega mille peategelaseks on se blogi pealkiri. Ja noh eks see ole ka tõsi, et ma muutkui mõtlen ja mõtlen.

Sellest millest ma mõtlen tahaksin ma rääkida just nimelt Sinuga, sest sina suudad samal ajal olla nii mõistmatu, julm kui ka väga hea nõu andja. Ma tean, et sa suudad minu üle samal ajal irooniliselt naerda ja ka lohutada. Ma tahaksin jagada just nimelt sinuga seda mis mul praegu mõtteis ja mis esialgu jäägu saladuseks. Ja sa ise tead väga hästi seda lugedes, et ma mõtlen just nimelt sind. Sa vb korraks kahtled ja mõtled, et kas tõesti võid see olla sina, sest me suhtleme väga harva ja medali saad sa unustamise eest aga see oled sina ja sina oled see keda saab usaldada. Mitte, et teisi ei saaks, saab küll aga praegu tahaksin ma seda kõike sinuga jagada. Ma jagan teistega ka aga hiljem. Võib ka juhtuda, et sa ei hammusta, seda väikest abi palvet läbi ja ma ei saagi sinuga rääkida aga pole hullu. Tegelikult valmisid need read mu peas juba ammu aga ma ei saanud neid kirja panna ja tegelikult otsus, mille suhtes ma nõu tahan saada on juba tehtud ja ümber mõtlemist enam ei toimu. Kuigi oleks vahelduseks tore vihastada selle peale kuidas sa suudad olla nii lapsikult mõistmatu ja kritiseeriv ning olgem ausad- ka masendav. Aga olgu mis seal ikka.

Noh midagi erilist ma enam kirjutada ei oska. Panin veits segast ja nüüd siis tagasi argipäeva ellu. Minu elu(minu tütar siis) on kalli meheraasuga haiglas ja ma ootan neid koju ja loodan, et kõik on hästi. Täiesti müstiline kuidas üks pisike olevus suudab keerata terve maailma pahupidi ja samas muuta sind maailma õnnelikumaks inimeseks ainult pisikese naeratusega. Täiesti uskumatu, kui suur võim on nii pisikesel inimesel suure inimese üle. Kui ta nutab siis süda murdub ja oled valmis või kätel käima ja tervet tširkust etendama ning kui ta naeratab siis süda sulab ja terve päev on päikest täis. Jumaldan oma pisikest tütart. Ta on lihtsalt nii ideaalne ja nii andekas ning ma ei jõua teda ära kiita. Mu süda kuulub jäägitult talle. Kui mul on minu tütar ja tema isa siis on kõik hästi.

Minu kallid(L)

Kommentaare ei ole: