30. november 2009

Oo õnnis imede aeg...aaa mida iganes

Nii millest siis kirjutan? Ah jh siin möödus väike kriis aga mis sellest ikka. Sügavamalt rääkisin sellest ainult ühele inimesele(jep see olid sina) ja teisele mainisin naljaga pooleks kaudselt. Aga mis sellest ikka. Laupäeva hommik oli päris hea. Nimelt ärkas muss minust vaerem, sest laupäeva hommikul läks ta oma autot kuhugi Raplasse viima. Saime sellest nö "armukesest" lahti ja noh ta tõi uue asemele. Mingi "tabureti"(mu isa kutsub rollereid taburettideks). Igaljuhul olin veel voodis ja võtsin tütre ka kaissu, et poleks nii üksik ja tühi see voodi ning siis nägin musi saabumas söögi ja teega. Ei mäletagi millal toodi mulle hommiskusöök voodisse. Igaljuhul oli see väga armas temast. Millalgi siis läks ta ära. Oi kuidas ma vihkan seda, kui ta ära on. Jube igatsus on kogu aeg. Mõnikord tekib lausa lootusetu olukord, sest ei saa ei temaga ega ka temata.

Nii musi armukesest siis. Teda häirib see, et ma ei salli tema rollerit. No tegelikult on see ju hea, et ta tahab nokitseda ja et ta oskab midagi hästi ja et teda huvitab miski. Ma ei tohiks nuriseda aga ma teen seda siiski, sest kui oled terve päeva lapsega kodus siis millalgi tahad ju ka omaette natuke olla. St tahan olla niisama kaisus ja vait olla. Seda juhtub aga harva, sest muss on kas keldris rollu juures või ninapidi arvutis ja otsib igasuguseid asju. Jei jube fan.

Vot aga rohkem ei saa kirjutada, sest vaja hakata süüa tegema ja musi tegeleb lapsega. Nad on nii ideaalsed koos. Tundub nagu polekski muud õnneks vaja kui Tibu ja musi. Tegelikult tahaks ka oma kodu ja koera:D Tšau, tšaud tahaks:D (õigem kirjapilt on vist chow chow) Ma kunagi saan ka endale selle koera ja selles et ma seda tõugu koera just tahan on mu venna süüdi. Nimelt kui olime väikesed siis ta näitas koera tõugude raamatust koerte pilte ja ütles näe sellel koeral on lilla keel. Ja see sai otsutavaks:D

Minu Melku(L)

Kommentaare ei ole: