Täna hommikul olin päris tige:D Mind äratas naabri telefon. Ja veel kaks korda. Mai tea kas see telefon oli seina külge seotud v mai tea mis. Igaljuhul telefoni vibreerimine oli nii häiriv, et mul läks uni ära. A ja ma ei aja sassi, et äkki mõni meie pere telefon, sest meie peres pole kellelgi sihukest helinat nagu see oli. Igal juhul esimesel korral magasin edasi aga teine oli juba liiast. Panin siis muusika kõvasti mängima ja mõtlesin et kannata ka:D Juba teist hommikut on mu lootused laes olnud. Linnud laulavad akna taga ja tuju on mõnna ja siis vaatad aknast välja ja igal pool on nõme lumi. Eile olin päris õnnetu, sest terve päeva sadas lund. Ok lumi on igati mõnus ja hea ja tore aga kevadel tahaks päikest:D Siis saab juba väljas olla rohkem ja nautida. Praegu nagu väga ei kutsu õue. Oh jh nädalavahetuse plaanid on ka vast enam vähem paigas aga kes teab.
Tegin täna õhtuks jälle friikaid. Emale ja endale. Jube hea oli:D Ma väga suuri portse ei teinud aga piisavalt palju siiski, et süda pahaks endal ajada. Ma tean, et olen osav. Pldiselt on muidu mu elu suht igav. Midagi erilist teha ei ole siin kodus. Tahaks nädalavahetusel olla mujal kui kodus aga ei tea eks näis. Järgmine nv on vist paigas. Jäi nagu jutt et lähen teatrisse selle vahva sünnipäeva puhul mis möödas juba on. Lootused ja ootused pole eriti kõrged. See tähendab, et etendus võib mind üllatada. Nõmedam oleks kui loodaksin palju ja pettuksin.
Nii aga kuidas on siis lood minu mõtete ja muude värkidega. Kõik hakkav vaikselt lahti kooruma ja ma olen juba harjunud oma olukorraga:) Natuke on veel kõik võõras. Tuju on mul seinast seina iga päev. Kord olen energiapomm ja jooksen naerdes(ok jooksmisega on lood kurvad:D) toast tuppa ning teine kord istun oma tuigitoolis teki sees ja mossitan lambist. Ja ni fann mu elu ongi:D Mingeid raskeid mõtteid ma viimasel ajal mõtelnud polegi kuigi mõtlemis ainet on tegelt tohutult palju. Järeldaks sellest siis, et ma ei viitsi mõtelda. Noh vahest liiguvad mõtted mingis suunas aga siis tuleb kusagil mingi blokk ette ja voilaa:D Tegelt avastasin, et sel pole mingit vahet mida ma enda jaoks valmis mõtlen, sest kui vaja mõtteid väljendada siis tuleb mu suust igast muud jama ja hoopis vastupidist. Mulle tundub, et minu suu ja pea pole omavahel ühisel nõul. Üks mõtleb üht teine aga ütleb teist. Naiss:D Aga mul on sihuke tunne, et varem v hiljem liiguvad ikka asjad ilusti paika nagu alati. Nii märkamatult. Elu on lihtsalt selline.
Minu mõtted universumi teemadel on ka kusagile tagaplaanile jäänud. Praegu tuli meelde, sest vaatasin mis pealkiri mu blogikesel on. Üldiselt pole ma universumile eriti mõtelnudki. Ainus asi mida tean on see, et unistustega tuleb olla ettevaatlik, kuna nad kipuvad täituma. Noh kõik just ei täitu aga olulisemad ja reaalsemad täituvad. Universum, universum, universum(äkki õige on hoopiski unversium?). Naljakas sõna. Aga üldiselt muutuvad minu peas kõik sõnad naljakaks kui ma neid palju kordi kordan. No ma ei saa aru...üritan arendada edasi mingeid mõtteid universiumist(naiss) aga ei suuda, sest muu teema hüppab poole pealt pähe. Ok paistab, et see teema ei liigu.
Vaatan praegu telekast Top Geari. Ainus auto saade mida viitsin vaadata(musi sa võid minu üle uhke olla). Tänane osa pole siiani nii naljakas olnud kui eelmised kaks. Aga talutav oli:D Naerda ei saanud kahjuks nii nagu eelmistes aga mis ma ikka vingun:D peaks hakkama magama minema aga mis mõtet sellel on, sest hommikul läheb uni nagu eriti vara ära. Aga pole ka vahet kui kaua ma üleval vahin, sest uni läheb ikka hommikul vara ära. Jube tüütu:D Musi on selle ajakava mulle sisse ajanud. Nimelt ta läheb alati kümne ajal voodisse ja kaheksa ajal juba togib mind ja kui ma vaevu omna luugid lahti ajan siis ütleb rõõmsalt tere hommikust(nagu ma saaks aru mis kuradi ime keeles ta minuga räägib) ja ma hommikuti ei salli rõõmsaid inimesi. Ma vajan hommikuti aega, et olla pahur ja mossis ning omaette:D Aga samas katsu sa olla mossis ja pahur kui keegi hoiab sind kaisus ja nunnult ütleb tere hommikust ja ajab siis kohvi tegema:D
Nii sai vist natukeseks ajaks kirjutamis vajadus rahuldatud. Ja kirjavigade pärast ei õienda. Üks silm ekraanil ja teine läpakal ei anna erilisi hiilgavaid tulemusi ja noh jh ma ei viitsi seda juradust üle ka lugeda:D Aga ok:D
(L)
Tegin täna õhtuks jälle friikaid. Emale ja endale. Jube hea oli:D Ma väga suuri portse ei teinud aga piisavalt palju siiski, et süda pahaks endal ajada. Ma tean, et olen osav. Pldiselt on muidu mu elu suht igav. Midagi erilist teha ei ole siin kodus. Tahaks nädalavahetusel olla mujal kui kodus aga ei tea eks näis. Järgmine nv on vist paigas. Jäi nagu jutt et lähen teatrisse selle vahva sünnipäeva puhul mis möödas juba on. Lootused ja ootused pole eriti kõrged. See tähendab, et etendus võib mind üllatada. Nõmedam oleks kui loodaksin palju ja pettuksin.
Nii aga kuidas on siis lood minu mõtete ja muude värkidega. Kõik hakkav vaikselt lahti kooruma ja ma olen juba harjunud oma olukorraga:) Natuke on veel kõik võõras. Tuju on mul seinast seina iga päev. Kord olen energiapomm ja jooksen naerdes(ok jooksmisega on lood kurvad:D) toast tuppa ning teine kord istun oma tuigitoolis teki sees ja mossitan lambist. Ja ni fann mu elu ongi:D Mingeid raskeid mõtteid ma viimasel ajal mõtelnud polegi kuigi mõtlemis ainet on tegelt tohutult palju. Järeldaks sellest siis, et ma ei viitsi mõtelda. Noh vahest liiguvad mõtted mingis suunas aga siis tuleb kusagil mingi blokk ette ja voilaa:D Tegelt avastasin, et sel pole mingit vahet mida ma enda jaoks valmis mõtlen, sest kui vaja mõtteid väljendada siis tuleb mu suust igast muud jama ja hoopis vastupidist. Mulle tundub, et minu suu ja pea pole omavahel ühisel nõul. Üks mõtleb üht teine aga ütleb teist. Naiss:D Aga mul on sihuke tunne, et varem v hiljem liiguvad ikka asjad ilusti paika nagu alati. Nii märkamatult. Elu on lihtsalt selline.
Minu mõtted universumi teemadel on ka kusagile tagaplaanile jäänud. Praegu tuli meelde, sest vaatasin mis pealkiri mu blogikesel on. Üldiselt pole ma universumile eriti mõtelnudki. Ainus asi mida tean on see, et unistustega tuleb olla ettevaatlik, kuna nad kipuvad täituma. Noh kõik just ei täitu aga olulisemad ja reaalsemad täituvad. Universum, universum, universum(äkki õige on hoopiski unversium?). Naljakas sõna. Aga üldiselt muutuvad minu peas kõik sõnad naljakaks kui ma neid palju kordi kordan. No ma ei saa aru...üritan arendada edasi mingeid mõtteid universiumist(naiss) aga ei suuda, sest muu teema hüppab poole pealt pähe. Ok paistab, et see teema ei liigu.
Vaatan praegu telekast Top Geari. Ainus auto saade mida viitsin vaadata(musi sa võid minu üle uhke olla). Tänane osa pole siiani nii naljakas olnud kui eelmised kaks. Aga talutav oli:D Naerda ei saanud kahjuks nii nagu eelmistes aga mis ma ikka vingun:D peaks hakkama magama minema aga mis mõtet sellel on, sest hommikul läheb uni nagu eriti vara ära. Aga pole ka vahet kui kaua ma üleval vahin, sest uni läheb ikka hommikul vara ära. Jube tüütu:D Musi on selle ajakava mulle sisse ajanud. Nimelt ta läheb alati kümne ajal voodisse ja kaheksa ajal juba togib mind ja kui ma vaevu omna luugid lahti ajan siis ütleb rõõmsalt tere hommikust(nagu ma saaks aru mis kuradi ime keeles ta minuga räägib) ja ma hommikuti ei salli rõõmsaid inimesi. Ma vajan hommikuti aega, et olla pahur ja mossis ning omaette:D Aga samas katsu sa olla mossis ja pahur kui keegi hoiab sind kaisus ja nunnult ütleb tere hommikust ja ajab siis kohvi tegema:D
Nii sai vist natukeseks ajaks kirjutamis vajadus rahuldatud. Ja kirjavigade pärast ei õienda. Üks silm ekraanil ja teine läpakal ei anna erilisi hiilgavaid tulemusi ja noh jh ma ei viitsi seda juradust üle ka lugeda:D Aga ok:D
(L)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar