27. november 2008
Oh issand....
Ma nüüd ei teagi kas vihastada? Või vihastada. Lugu nimelt selline, et hommikul ärkasin mingi lõhkumise peale. Minu alumine naaber lõhkus mu ülemise naabri ukse taga. Aga ok see selleks. Igaljuhul algas hommik sellegipoolest hästi, sest ema tõi mulle väikse Lotte valge šokolaadi(maasika tükkidega). Enam paremaks nagu päev minna ei saanud. Terve päeva oli mul ütlematult hea tuju. Tegelt on siiamaani hea tuju aga küsimus ripub endiselt õhus. Kas vihastada või vihastada? Pm ma probleemist endast rääkida ei taha, sest see tundub mullegi segasena aga on inimesi, kes lihtsalt suudavad oma üle mõtlemisega närvi ajada. Ja siis tekibki küsimus, kas vihastada v vihastada, sest muud varianti antud juhul pole. Vb näen mina asju negatiivsetena v pean ennast inimeseks, kes näeb paljusid läbi. Siiani pole minu arvamused võssa pannud ja ka seekord ma tean, et mul on õigus aga sa katsu vaielda inimesega, kes on pähe mingi lolluse võtnud ja keeldub tunnistamast tõde. Nii asi muutus vist veel keerulisemaks ja mu mõte jooksis omadega kusagil rappa. Igaljuhul üritan ma järgmine kord jätta oma arvamuse ainult enda teada, sest on palju inimesi, kes ei suuda tõtt taluda:)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Seega sa oled suht kindel, et sa ei eksi, kuid samas oled öelnud, et ma olen keeruline inimene, keda mõista.
No tglt sõltub see palju inimesest endast ja selja taha jäänud sündmustest, kui palju ta tõde talub. Ka isegi mõistvamad inimesed võivad teatud olukordades tõde kuuldes vihastuda, kui neil raske päev selja taga. KUID tõtt tuleb alati rääkida.
Maailm ei keerle sinu ümber
Postita kommentaar